Võttes tööle uue töötaja või renditöötaja, ei tea ettevõte kunagi täpselt, millised on uue töötaja tõelised oskused. Kui tähtajatu lepinguga töötajal on sisseelamiseks ja oskuste ühtlustamiseks veel mingigi aeg, siis renditööjõu puhul sellist võimalust ei ole, sest renditööjõudu kasutav ettevõte tahab saada kindlate oskustega töötajaid.

Ent kuidas seda tagada? Hansavest on selleks rajanud suisa eraldi koolituskeskuse.

Paljudel juhtudel on renditööjõudu kasutavatel ettevõtetel uusi töötajaid tarvis suurte tellimuste täitmiseks, mille puhul on ülioluline ajafaktor. Seega pole ettevõtetel töö käigus enam aega ega vahendeid uute töötajate väljaõpetamiseks, mistõttu nende oskused peavad kohe vastama firma nõuetele.

Värvates Eestist tööjõudu, on olukord lihtsam, kuna oskustööliste sertifikaadid ja erinevad nõuded on üheselt mõistetavad. Seda aga ei saa alati öelda näiteks välismaalt tulevate renditöötajate kohta, kelle oskused ei pruugi kaugeltki vastata siinsetele nõuetele.

Nii näiteks vahendab Hansavest metallitöölisi Ukrainast, kus on küll palju suurettevõtteid kui ka suure kogemusetega metallitöölisi. Kui aga Eesti metallifirmades teevad töötajad mitmeid erinevaid tööoperatsioone, siis klassikalises Ukraina suurettevõttes on iga erineva töötsükli jaoks erinev inimene.

Seega võib vabalt juhtuda, et keevitaja, kellel on selja taga 15 aasta pikkune töökogemus, oskab tegelikult keevitada vaid ühte positsiooni ega oska lugeda jooniseid.

Näiteks kui Eesti ettevõte otsib endale Ukrainast kogemustega töötajaid, siis võib ta tõesti saada pikaajalise tööstaažiga töötaja, kelle sisuline oskuste pagas pole aga piisavalt suur.

 

Renditöötaja koolitamisel ja oskuste tõestamisel tuleb appi koolituskeskus

Vältimaks taolisi olukordi on Hansavest rajanud Pärnusse oma koolituskeskuse, kus kaardistatakse nii uute töötajate oskused kui ka viiakse läbi täiendõpe.

Eestisse jõudnud välistöölise võtab Pärnus kõigepealt vastu tema isiklik projektijuht, kes tutvustab talle lähemalt tulevast tööd, siinset töökultuuri jms. Seejärel läheb töötaja koolituskeskusesse, kus testitakse tema tööoskuste vastavust Euroopa standarditele.

Testimisel teeb Hansavest tihedat koostööd oma klientidega, kes kirjeldavad, milliste oskustega töötajaid nad vajavad. Seejärel sooritavad keevitajad ja CNC-operaatorid testi, mille tulemuste põhjal selgub, kas töölised saavad kohe tööle asuda või peavad nad enne ka koolituse läbima.

Koolituse pikkus oleneb samuti konkreetse töölise oskustest ning kliendi vajadusest. „Siin saame olla hästi paindlikud ning arvestada iga kliendi vajadusega eraldi. Nii näiteks oleme viinud koolituse või testimise läbi koostöös kliendiga, kes on toonud omalt poolt materjalid ja tööjoonised,“ tõi Hansavesti juhatuse liige Janek Sirg näite.

Testimisele lisaks hakkab Hansavest läbi viima ka täiendõpet Eestis juba töötavatele inimestele, et tõsta veelgi nende kvalifikatsiooni.

Hansavesti töötajad on sellest ka ise väga huvitatud, kuna läbi täiendõppe saavad nad tulevikus kõrgemat palka ja Hansavest omakorda saab klientidele pakkuda kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu. See on ka renditöötaja jaoks suureks motivaatoriks, mis samas ei jää töötajat uue töökoha kanda.

Janek Sirg tõi näitena töölise, kes muidu töötab MIG/MAG keevituse peal, kuid täiendõppe järel saab alustada töötamist ka TIG keevituse peal. „Kindlasti ei puudu meie koolituste juurest jooniste ning tingmärkide õpe, kuna järjest rohkem kliente soovib keevitajat, kellel oleksid ka koostaja oskused.

Otse Ukrainast taolisi keevitajaid pigem ei saa, kuna Ukraina suurtel tehastel on teistmoodi töökorraldus,“ rääkis Janek Sirg.

Hansavesti koolituskeskus on omanäoline Eesti renditööjõudu pakkuvate firmade seas ja Janek Sirg ei teinud saladust, et firma seisukohalt on tegemist mitte just väikese kuluartikliga. Teisalt on koolituskeskus ennast renditöötajate oskuste tõestamisega igati õigustanud, sest ainult nii saab Hansavest kindel olla enda partneritele pakutavate renditöötajate kvaliteedis.

Ainult töötaja, kes tunneb ennast kindlalt ja kes ei võta tööle kaasa igapäevaseid olmemuresid, suudab olla võimalikult efektiivne. Kuidas seda saavutada? Hansavestis on selle jaoks personaalsed tugiisikud ehk projektijuhid, kes pakuvad välistöötajatele kindlat tuge nii töö- kui olmemurede korral.

Hansavest eristub sellega Eesti renditööturul oma konkurentidest ja kuigi projektijuhtide kasutamine on ettevõttele kuluallikas, ollakse Hansavestis kindlalt seda meelt, et tegemist on ainuõige otsusega.

Ettevõttes on töö selgelt jaotatud: välistöötajate leidmise ja Eestisse tööle tuleku paberimajanduse eest hoolitseb värbamismeeskond, kuid töötaja kohapealset elu aitab korraldada tema isiklik projektijuht.

Personaalse tugiisiku töö algab hetkel, kui uus töötaja on jõudnud Eestisse. Hansavesti Pärnu koolituskeskuses testitakse välistöötaja oskuseid ja vajadusel pannakse paika koolitusvajadus ning seejärel võib uus töötaja asuda juba oma uuele ametikohale.

Siis tulebki mängu projektijuht, kelle eesmärk on muuta välistöötaja sisseelamine uude keskkonda ja ettevõttesse võimalikult valutuks. Sisuliselt on projektijuht välismaalt tulnud töötaja jaoks Eestis üheks kõige olulisemaks inimeseks, kes aitab tal lahendada kõikvõimalikud probleemid.

Enne tööle asumist viib projektijuht uue töötajaga läbi veelkord põhjaliku vestluse, kus ta tutvustab nii Hansavesti reegleid kui ka ettevõtet, kuhu töötaja tööle suundub. Kõik see on vajalik selleks, et vältida mitmetimõistetavusi ning seeläbi ka tulevasi probleeme.

 

Keerukused peituvad detailides

Tugiisik viib uue töötaja ka tema korterisse, kus tutvustab talle uusi korterikaaslasi ning kodukorrareegleid (näiteks suitsetamisega jms seonduv). Esmapilgul võib see tunduda tühise asjana, kuid Hansavesti kogemused on näidanud, et taolised pisiasjad võivad hakata mõjutama korterikaaslaste suhteid ja lõppkokkuvõttes võetakse olmepinged tööle kaasa.

Vähe sellest. Projektijuht aitab töötajal vajaduse korral hankida korterisse ka puuduvad olmeasjad: madratsid, mööbli, elektroonika ja muu eluks vajaliku ning aitab sõlmida ka lepinguid mobiilioperaatorite jt teenusepakkujatega.

Töötaja külastab koos projektijuhiga ka uut töökohta, kus talle tutvustatakse sisekorraeeskirju ja firmakultuuri. Võimaluste piires jälgib tugiisik uue töötaja tegemisi esimesel päeval kõrvalt ja isegi kui see pole erinevatel, näiteks ohutustehnilistel põhjustel võimalik, on ta kogu aeg olemas nii töötaja kui tööandja jaoks.

Nii nagu projektijuht on kogu aeg olemas töötajale, toetab ta ka tööandjat, kelle jaoks kaasneb uue töötaja töölevõtmisega samuti rida küsimusi uue töötaja oskuste, töökultuuri jms kohta. Seetõttu suhtleb tugiisik esimestel päevadel tihedalt nii töötaja kui ka tööandjaga, et saada teada, kuidas on läinud sisselamine ja millised on tekkinud probleemid.

Hansavesti juhatuse liikme Janek Sirgi sõnul pole tema teada ettevõtte konkurentidel nii põhjaliku projektijuhtide süsteemi.

„Meie projektijuhid reaalselt suhtlevad klientidega ja mitte ainult probleemide puhul, vaid ka jooksvalt, et probleeme ennetada. Ma tean, et see võib kõlada uhkustamisena, kuid meie kliendid ütlevad, et mitte keegi ei tee oma tööd nii põhjalikult kui meie,“ ütles ta.

Projektijuhi töö ei piirdu ainult töötaja aitamisega uude keskkonda sisseelamisel. Vastupidi – projektijuht on töötaja jaoks kogu aeg olemas. Ta kuulab ära töötaja mured, lahendab probleeme kas tööandja või korterikaaslastega, kontrollib üle klientide töötunniarvestused, mille nad edastavad raamatupidamisele.

Samuti  jälgivad tugiisikud, et töötajal ei tekiks majutusel võlgnevusi ning et kõikvõimalikud probleemid leiaks lahenduse võimalikult varakult.