Ukraina sõjasündmustes leidis Hansavest südamlikku tuge

Pöördelised sündmused Venemaa ja Ukraina vahel, mis puhkesid 2022. aasta 24. veebruari varahommikul, varjutasid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise. Hansavesti kaudu on Eesti tootmisettevõtetes aastaid töötanud inimesi Ukrainast ja emotsionaalses infotulvas tuli kiirelt leida vastuseid järjest üleskerkivatele küsimustele.

Töötajate perede Eestisse toomine käivitus kiiresti

Kuidas aidata Hansavesti ligi 1000 töötaja pereliikmeid Ukrainas? See oli peamine küsimus. Paljudel meist oli esimene reaktsioon istuda autorooli ja sõita Poolasse, Ukraina piirilt põgenikke ära tooma. Mõeldes aga 1000-kilomeetrisele vahemaale ja sellele, mitu kohta üldse on sõiduautos, tuli leida parem lahendus. Hansavesti juhid Janek Sirg ja Rainer Paks tegid kiirelt otsuse tuua töötajate pereliikmed Eestisse ja 25. veebruari hommikul kell 5 asus teele esimene buss. 

Vastuvõtuosakond ja Koolituskeskus võtsid enda kanda busside tellimise. Graafikusse otsiti bussijuhte ja ukrainlastest saatjaid, kes aitasid põgenike gruppe piiril vastu võtta. Algul soetati sõitjaile vajalikku teekonna käigus, edaspidi laaditi vesi, toit, hügieeni-, esmaabi- ja beebitarbed bussidesse juba Eestist ärasõidul. Eesti-Poola suunal liikusid pidevalt neli väikebussi ja mitu suurt mugavustega bussi, mille teekonna jälgimiseks reaalajas oli abiks Google Maps’i äpp. Sõidukulusid aitas katta Fork Lift, tasuta remondiga abistas kiirelt Möller Auto Pärnu. Lisaks Presto bussidele ja Hansavesti sõidukitele oli mitu nädalat kasutuses K-Trans’i tasuta mikrobuss.

Ühel esimestest sõitudest toodi väikebussiga Ukraina-Poola piirialadelt ära 3-kuune beebi ja 2 väikelast koos emadega, mõned suuremad lapsed, paar eakamat inimest ja üks kass. Nad olid oma teekonda alustanud Odessast, Zaporižžjast, Tšerkassõst ja Kiievist. Kohvrid ja kotid sõidukisse mahutatud, võeti hommikul kell 7 suund Eesti poole. Lühipeatusi tehti iga pooleteise tunni järel ja järgmise päeva lõunaks saabuti Pärnusse. 

Bussitäis sõjakeerises olnud naisi ja lapsi ära tuua oli bussijuhtidele keeruline kogemus – süda küll valutab, aga muud ei olegi teha, kui sõita kiirelt Eesti poole, et inimesed saaksid lõpuks välja puhata ja vajadusel arstiabi. Peamiselt toodi peresid oskustööliste juurde, kes töötavad metalli- ja puiduettevõtetes üle Eesti.

„Täname kõiki, kes meid vedude korraldamisel kiiresti aitasid. Kõik Hansavestiga seotud inimesed, kes soovisid sõja algul Ukrainast Eestisse tulla, neile me seda võimaldasime,“ ütles Koolituskeskuse juht Kristjan Rähn.

Põgenike toomisega olid hõivatud Hansavesti osakonnad Eestis, partnerid Ukrainas, Lätis ja Soomes. Partnerettevõtted Hansavest Ukraina ja Agrotec hoolitsesid Ukrainas kohapeal perede eest. Lvivis avati piiriületuse ootajaile Hansavesti varjupaik, mille 30 kohta olid pidevalt hõivatud. Lvivi elanikud samuti abistasid põgenikke toiduainete ja vedudega.

Hansavesti nimi ja telefoninumbrid levisid üle kogu Ukraina, sest kes oli ärasõiduotsuse teinud, see soovis riigist lahkuda igal võimalusel. Põgenikud sõidutati rongile või otse piiripunkti, nad ületasid jalgsi Poola piiri, kuhu neile tulid vastu humanitaarabi bussid eri riikidest, sealhulgas ka Eesti bussid.

Iga päev tuli leida uusi lahendusi

Ukrainast pärit töötajad, kes soovisid oma pereliikmeid Eestisse tuua, teatasid sellest Hansavesti kliendisuhete osakonda. Nimekirjad muutusid pidevalt, olenevalt sellest, kuidas inimesed pääsesid liikuma. Algne mõte tuua Ukrainast ära Hansavesti töötajate otsesed pereliikmed laienes peagi, sest kaasa tuli ka teisi lähedasi. Pereliikmete majutamine üle kogu Eesti ja inimeste elu korraldamine mõeldi läbi põhjalikult.

„Selleks, et saabujate andmeid kiiresti koondada ja hallata, me arendasime uue arvutiprogrammi lahenduse,“ meenutas finantsjuht Monika Maidle. Jurist Nele Paluoja lisas: „Oluliseks muutus järgida Eestis juurde tekkinud halduslikke aluseid, vastavalt iga Ukrainast saabunud inimese staatusele.“ 

Tööliste ja nende pereliikmete küsimustele otsiti turundusosakonnas vastuseid spetsialistidelt ja riigiasutustest. Teabevahetuseks valitud Ungari kriisiplatvormi rakendusele kogunes kasutajaid üle 700. Peamiselt küsiti, kuidas pääseb Ukrainast Eestisse, kuidas liikuda Lvivi metroojaamast Hansavesti varjupaika, kuidas leida öömaja Varssavis ja mismoodi toimib Varssavi-Tallinn bussiliiklus. Dokumentide vormistamise ja töötasu laekumise küsimustele lisandusid Eesti arstiabi ja psühholoogi, lasteaia- ja koolikoha, korteri ja töö leidmise teemad. Küsiti, kuidas pääseb Ukraina rindele ja kus saab Eestis loovutada verd. Kriisirakendus oli aktiivselt kasutuses suveni, kui Eestisse saabunud põgenikele edastasid pädevat infot Pagulasabi, Põgenike keskus, Sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet ja omavalitsused. 

Tõhusat ja tänuväärt abi Hansavesti Ukraina töötajate jaoks andsid Eesti elanikud, Salvest, Wendre, R-Kiosk, Cirkle-K, Elisa, paljud teised ettevõtted ja Punane Rist.

Abi koordineerimiseks asutati Facebooki grupid „Ukraina sõbrad Eestis“ ja „Ukraina sõbrad Pärnumaal“, kus turundusosakond levitas eestlaste seas abipalveid saata annetusi nii suurel või väiksel viisil, kui endale võimalik. Samuti jagati põgenikele grupis ka riiklikku teavet.  Sõja esimestest päevadest alates kujunesid Hansavesti Tallinna, Tartu ja Pärnu kontoritesse annetuste laod. „Igale Poolasse suunduvale bussile me panime valmis esmaabi- ja hügieenitarbed, kaelapadjad ja pleedid,“ meenutas raamatupidaja Helen Eliste. Üle ööpäeva kestva bussisõidu puhuks arvestati iga sõitja jaoks 1,5 l vett ja koostati toidukott. Administratsioonile ja turundusosakonnale tulid appi annetusi komplekteerima ka pereliikmed ja Toidupanga vabatahtlikud. Annetatud riided, jalatsid, voodipesu, mänguasjad, raamatud ja koolitarbed, lapsevankrid ja mööbel anti üle Eestisse saabuvatele ukrainlastele. Turundusjuhi esmane prognoos grupi loomisel oli, et „ehk 50-60 abivalmit eestlast näeb meie palvet ja liitub grupi missiooniga.” Ent grupid  pälvisid juba nädalaga üle tuhande inimese huvi ja postituste haldamine tuli anda üle tarmukatele ja südamlikele vabatahtlikele.

Aastaga on need grupid kogunud 50 tuhat jälgijat, muutunud iseseisvateks operatsioonideks ja on rõõm näha, et Hansavesti eeskujul on sarnaseid sotsiaalmeediarühmitusi tekkinud üle kogu Eesti.

Turundusjuht Ingrid Kuningas meenutas südant puudutavat hetke: „Üsna sõja algul  tulid Tallinna kontorisse ametiasjus noored Ukraina töölised, kes märkasid rahva annetustest kokku pandud abipakke, mida turundusjuht Poola minevate busside jaoks valmis seadis. Järgmisel päeval kinkisid nad Hansavesti kontorirahvale suure kommikarbi ja veel suurema teekarbi tänutäheks nende rahva aitamise eest.”

Psühholoogiline toetamine põimus igasse valdkonda

Kohe sõja algul juhendas Pärnu Haigla kriisijuht Hansavesti kriisinõupidamisel osalejaid teemal, kuidas teisi aidates mitte läbi põleda. Peamised soovitused olid: keskendu oma tegevusele, sisenda abivajajale enesekindlust ka siis, kui veel lahendust ei tea ja planeeri endale taastumisaeg. Üksteise toetamine toimis vestlusringides nii omavahel kui ka kriisispetsialistide abiga.   

Kliendihaldurite ja personalihaldurite töö sai täiesti teise tähenduse. „Kui ärevuses naised teatasid telefonis oma asukohti ja taustal undasid sireenid, siis tundus, nagu oleksin ise sõjakoldes. Murelikud mehed helistasid päris tihti, kui nad ootasid oma peret Eestisse,“ meenutas personalihaldur Pille Laurimäe.

„Töötajate mured oma perede pärast muutsid hinge raskeks. Päevad ja nädalad sulasid kokku. Töö oli emotsionaalne – kuulates töötajaid ning aidates saabunud naisi ja lapsi eluks vajalike asjadega ja siinsesse kultuuriruumi sisse elamisega,“ tõdes kliendisuhete osakonna juht Kerli Karpa. „Olen tänulik, et saan Hansavestis koos töötada ülimalt vaprate, südamlike ja vastutustundlike inimestega, kes hoolimata endast olid töölistele toeks ööpäev läbi.“

Oma kodust põgenemine seljataga, lapsed süles ja mõne kilekotiga kaasas kogu vara, ei suutnud šokis Ukraina naised abivajadust teadvustadagi – peamine, et dokumendid korras ja pere koos.

„Kui esmased vajadused täidetud ja turvaline peatuskoht olemas, siis vajasid sõjakoldest saabunud inimesed tugiisikuid, kes aitaksid neil emotsioonidega toime tulla. Tuge vajasid ka töölised Eestis, kes oma lähedasi siia ootasid,” meenutas Janek Sirg.

Kriisispetsialistid Karin Luts ja Reena Matsko kaasasid Hansavesti tööliste pered Taastava õiguse metoodika aruteluringidesse.

Agnes Sirgi eestvedamisel sündis Sihtasutus Ukraina Sõjapõgenike Fond (USF) psühhosotsiaalse kriisiabi andmiseks, mille abiga on Eestisse saabunud pered leidnud toetavat kogukonda. 

Pärnus Ukraina lastehoiu asutamisele ja USF-i ettevõtmistele panid Hansavesti kõrval õla alla ka mitmed eraisikud ja Ecobirch.

Pärnumaa 2019. aasta sportlikema perena tunnustatud Õie ja Valdi Killing kinkisid Ukrainast saabunud lastele puhkepäeva oma talus.

Soe vastuvõtt koos kindla katusega

Ukraina piirilt Pärnusse saabunud pereliikmed said peavarju Hansavesti majutuskohtades, appi tulid Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Pärnu majutusettevõtted, hotellid Strand ja Spa Estonia.

„Suure südame ja valmisolekuga aitas meid Kai Kunimägi Punasest Ristist. Ta otsis saabunutele abivahendeid ja korraldas koroonatestimist, mis oli veel päevakorral,“ meenutas Rainer Paks. „Ukrainast tulnud inimeste silmis oli siiras tänu. Kaile kingiti eestikeelse tänusõnaga pliiatsijoonis, kus hoolitsev meedik hoiab süles Ukrainat. Üks põgenik visandas selle pildi 3. märtsil.“

Poolast Pärnusse jõudnud Hansavesti Soome töötajate perekonnad liikusid peagi edasi, nende eest kandis hoolt Hansavest Finland. 

Eesti tehaste meistrid ja juhid tulid Pärnusse tööliste peredele vastu ja aitasid neil sisustada eluruume. Kliendihalduse osakonna haldurid viisid naised-lapsed majutuskohtadesse üle kogu Eesti ja kui oodatud kolme inimese asemel saabus töölise juurde kümmekond lähedast, tuli nutikalt leida lisapinda, hankida voodeid ja toole-laudu.

„Kõike oli vaja kohe ja korraga. Keeruline oli küll, kui esialgu elasid kahetoalises korteris kuus inimest ja koer,“ meenutas haldusjuht Toomas Valgepea. „Lastel kulgeb aeg teisiti. Rõõm on näha, kuidas nad juba jooksevad ja mängivad. Kui pere on koos, siis on lastel turvaline tunne.“

Annetatud mänguasjad ja maiustused aitasid viia laste mõtted mujale ning emadele tekkis võimalus korrakski rahulikult hingata.

Oleme Hansavestis lõputult tänulikud

Kõige mahukam tegevus põgenike Eestisse toomisel kestis Hansavestis kogu märtsikuu. Saabujate elupaikade sättimisega tegeleti põhiliselt juulikuuni. 

„Eriti tihedad olid sõja alguse kaks esimest nädalat, kui järjest tuli leida uusi lahendusi. Hansavesti korraldatud ületoomine aitas inimesed esimesest šokist üle ja töölistel oli tehastes rahulikum töötada, kui nende pereliikmed olid juba turvaliselt Eestis,“ tõdes Ukrainas ja Eestis tegevusi kooskõlastanud Piret Haahr.

Kõige taustal on Hansavestis jätkunud igapäevase tööjõuteenuse osutamine. 2022. aasta aprillis alustati Hansavesti Koolituskeskuses metalli CNC-freespingi operaatori kiirkursusega Ukrainast saabunud naistele ja septembris algasid eesti keele kursused koostöös Töötukassaga. Eestisse tööle jäänud inimesed ja nende pered  on vajanud ärakuulamist ja vahel usaldavat abi stressiolukordade lahendamisel. Imikute ja tulevaste emadega on läbi elatud nii mure- kui rõõmuhetki. Novembris abiellusid Paides meie Ukrainast pärit töötajad – ehk siis Eestis läheb kõigi elu edasi oma rahulikus taktis.

Oleme Hansavestis lõputult tänulikud kõikidele inimestele ja ettevõtetele, kes on meie Ukraina töötajatele pakkunud toetust ja on aidanud Hansavesti sel keerulisel ajal.

Mälestus jääb 

Hansavesti töötajatest mitmed inimesed siirdusid 2022. aastal Ukrainasse, et kaitsta oma kodumaad. Meie ettevõtte igapäeva osaks on olnud ka nukrad rindeteated. 

Mälestame Hansavesti töötajaid, kes on hukkunud sõjategevuse tõttu Ukrainas ja oleme tänulikud, et need toredad inimesed viibisid siin meie hulgas. Tunneme südamest kaasa hukkunute peredele ja soovime kogu hingest Ukrainale rahu.