Ida-Virumaa tööstuspäevad Hansavestiga 2022

Ida-Virumaa tootmisettevõtteid külastades 22. ja 23. novembril tõusis põhiteemaks pädeva tööjõu leidmine. Üldist jalajälje vähendamist ja riigi jätkusuutlikku arengut toetab rahvusvaheliste ettevõtete koostöö ülikoolide teaduslaboritega.

Tootmise robotiseerimine on ettevõtete argipäev

Keerukad tooted lihtsustavad inimeste elu. Tööstussektor andis 2021 aastal ligikaudu  70% Eesti ekspordikäibest ja iga tööstuse töökoht loob ühiskonnas kaudselt 2 – 4 muud ametikohta. Oma tegutsemist analüüsivad targad tehaseseadmed oskavad ise teha otsuseid. Nutikas tööstuses kasutatakse tooraine ära maksimaalselt. Tööstuspäevadel külastatud ettevõtetes toodi ohtudena esile tööstusspionaaži ja konkurentide pahatahtlikkust patendiseaduste tõlgendamisel. Suurim probleem on siiski tööjõu leidmine. Toome siin ka esile meie tööstuspäeval osalenud ettevõtted:

Aquaphor Internationali — Narva tehases toodetakse tarbevee filtreerimissüsteeme. Tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis ja olmes eemaldatakse ümbertöötatud plastikust filtrite abil veest kahjulikke aineid, raskemetalle ja baktereid, et vesi mitte ainult ei oleks ohutu, vaid ka tarbijale kasulik. Aquaphor seab töötajate rahulolu olulisele kohale ja seda oli töötajate rõõmsameelesetest nägudest näha. Tööstuspäevalistele pakkus põnevust sööklas einekandikut fotosilmaga skaneeriv kassaaparaat. Loodame parimat, kuid valmistume halvimaks – jäi kõlama tehasejuhi motos.

Fortaco Estonia — Narva tehas varustab rasketehnika tootjaid metallkonstruktsioonidega ja seadmetega. Toodetakse autokomponente, kala- ja kaubalaevade ning reisiparvlaevade tekivarustust. Tooraine hindade kõikumisega on seni hakkama saadud. Assistendi ametis alustanud naisdirektor liigub igapäevaselt tootmisruumides ja tunneb töötajate vajadusi. Nõukogude Liidu esimene arvuti oli kasutusel just siin, oma koolituskeskuses õpetatakse noortele tehaseamet selgeks kahe aastaga. Fortaco on pälvinud Ida-Virumaa 2020. aasta ettevõtlusauhinna Aasta Äritegu.

Freen OÜ/Tbhawt Manufacturing — juurutab Kohtla-Järvel uues tehases uudsete tuuleturbiinide tootmist, et  päikesepaneelidega kombineeritud väiksem energiavõrk suudaks töötada ka iseseisvalt. Kohalike andekate töötajatega ollakse väga rahul, kuid täiskoormuse saavutamiseks vajatakse rohkesti tööjõudu. Freeni tarneaadress toimib tihti vaid sõnaliselt, sest ebasoodsaks peetud number nelja Hiina koostööpartnerid saadetistele ei kirjuta. Meenutades tõsiasja, et raha armastab vaikust, demonstreeriti rõõmsal meelel hinnalise peentöötluspingi võimekust ja metallsuveniirid valmisid otse tööstuspäevaliste silme all.

NPM Silmet — on Sillamäel suurim muldmetallide ja haruldaste metallide tootja väljaspool Hiinat. Hüdrometallurgias pädev ettevõte toodab ja rafineerib kõrge väärtusega nišimetalle ja ühendeid, kasutades teiste tööstuste jääke. Metalli kasutatakse lennunduses, autotööstuses, telefonisides ja tehisliigestes.  Rohepöörde oluline faktor on nioobiummagnetid. Titaani tootmist peavad metallurgid algastmeks, nioobiumi tootmine on juba keerulisem, kuid tantaali tootmine on metallurgiatööstuses kõrgtase, mida Silmet valdab suurepäraselt.

Tööjõu koolitamine võtab ressurssi

Päevakorda tõusnud energeetikaküsimuse kõrval on Ida-Virumaal põhimureks see, et ei ole piisavalt leida pädevat tööjõudu. Tööletulijatelt oodatakse paremat jooniste lugemise oskust ja leidlikkust probleemide lahendamisel. Nähtuste eri külgede märkamise võime areneb inimesel teatavasti vanuses 10 – 20 eluaastat, kui raamatuid lugedes ja olukordi ette kujutades harjutakse leidma lahendusi. Paraku ei jõua hariduse andmine tootmisele järele, kuid oskustööliste koolitamine ettevõtetes kohapeal tõstab toodangu lõpphinda ja mõjutab ettevõtte konkurentsivõimet. Riik saab toetada tehastes õppevõimekuse tagamist, kuid mil moel  motiveerida noori õppima erialasid, mida vajatakse inimeste eluks vajalike seadmete ja tarvikute tootmisel, on hetkel suur küsimärk.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on Eestis suuruselt teine kutseõppeasutus. Keevitaja, koostelukksepa või CNC metallilõikepinkide operaatori eriala omandajad leiavad motiveerivaid töökohti masinaehituses, tööpingiehituses, metallurgias, autotööstuses, laevaehituses. Innovaatiline tööstus vajab tugevaid ülikoole ja teadustööde praktiline sidumine ettevõtete tegevusega tõstab ka õpetamise taset. Tööstuspäevadel osalenud ettevõtete juhid on omandanud kõrghariduse maailma eri paigus: Columbia Ülikool New Yorgis, Yale, Stanford, Bratislava, Aalto, samuti TalTech. Erialaspetsialistid on saanud oma hariduse Kasahstanis, Magadanis, Murmanskis või Norilskis, sest hüdrometallurgiat Eestis ega Euroopas ei õpetata. Hiina koolitamissüsteemi ja tootmisettevõtetega konkureerimine on üleüldse suur väljakutse.

Elukeskkond mõjutab inimese tööhuvi

Huvitava elukeskkonnaga Ida-Virumaa oma sadamate ja raudteega on tööstuse jaoks hea asukoht. See on nii looduse kui inimese tehtu poolest rekorditerikkaim piirkond Eestis, järeldasid Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae ja geograafia osakonna teadur Mait Sepp 2020. aasta uurimuses, mille tellis Ida-Viru ettevõtluskeskus. 34 rekordpaiga hulgas on Eesti pikimad liivarannad, kõrgeim tehismägi Kohtla-Järvel ja suurim tehisveekogu Narva veehoidla. Aidu karjääris asub Eesti ainus inimese rajatud olümpiamõõtmetes sõudekanal. Läänemere Odessaks nimetatud Sillamäe linn on oma stiilipuhtuses stalinistliku ampiiri ehedaim näide Eestis. Põhjaranniku Aa küla ja rand kannavad Eesti lühimat kohanime, piirkond on ülimalt mälestusmärgirikas. Paljusid üllatab mälestuskivi Toilas, kuhu 1882. aastal rajati Eesti esimene spetsiaalselt teatriks kavandatud hoone. 1796. aastal graveeriti atlasesse isegi Tudulinna kustunud vulkaan, mis siiski osutus jää sulamisel tekkinud sulglohuks Linnamäel.

Kohalike keeltena on Ida-Virus kasutusel eesti, vene ja inglise keel. Kontrastiküllases ümbruses kujunev laiahaardeline mõtteviis mõjutab edukust ka oskustöölistel. Huvitavat tööd ja kultuuriväärtusi eelistavad kõrgtasemel välisspetsialistid suudaksid tasuda oma laste õppimise eest ka erakoolides. Ida-Virumaa arengu takistuseks on hetkel elamuehituse puudumine ja majandusmuutustele paindlikult reageerida aitab renditööjõud.

Hansavest tänab aruteluvõimaluste eest ettevõtete esindajaid:

• Andri Haran – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht;
• Raul Kütt – Eesti Masinatööstuse Liidu juht;
• Kairit Zovo – Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi teadur;
• Joseph Shmidt – Aquaphor International OÜ tegevjuht;
• Larissa Shabunova – Fortaco Estonia OÜ tegevjuht, Soome aukonsul Narvas ja Ida-Virumaal;
• Denis Komar – Freen OÜ;
• Raivo Vasnu – NPM Silmet OÜ peadirektor;
• Alar Türk – NPM Silmet OÜ ostujuht;
• Teet Kuusmik – Ida-Viru Investment Agency tegevjuht, Ida-Virumaa tööstusparkide arendaja.

Hansavestist osalesid tööstuspäevadel Kerli Karpa, Andrus Mõttus ja Siiri Metsamägi.

Tööstuspäevade traditsioon jätkub 2023. aastal, mil me suundume kevade hakul külastama Saaremaa tööstusettevõtteid. Kui soovid oma ettevõttega osaleda meie tööstuspäevadel, siis võta meiega ühendust ja koostöös leiame lahenduse.