Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
Välismaalaste ehk Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamist Eestis reguleeritakse Välismaalaste seaduse ehk VMSi alusel. Seadus sätestab töötamisele konkreetsed alused, peamiselt töötatakse lühiajalise töötamise registreeringu ehk LTRi või elamisloa alusel. Neid dokumente väljastatakse nii lihttöötajale kui ka spetsialistile. Erinevusi on vaid tööloale nõutavate miinimumtingimuste, näiteks töötasu või oskuste standardi osas.
Praegusel ajahetkel on välismaalased jaotatud Eesti seaduste täitmisel kahte gruppi: üks osa on Ukraina kodanikud ja teise osa moodustavad kõik muude kolmandate riikide kodanikud.
Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:
Tööloa ja viisa taotlemine välismaalasele
Tööloa taotleb töötajale tööandja, mitte kasutajaettevõtja. Tööloa taotlemisel tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveameti ehk PPA menetlejale seadusega kindlaksmääratud dokumendid. Kõik allpool loetletud alused on seadusest leitavad.
Lühiajalise töötamise registreeringu ehk LTRi taotlemisel tuleb esitada töötaja LTRi taotlusvorm, passikoopia, portreepilt, kodune aadress, telefon, e-posti aadress.
LTR väljastatakse 455 päevaks, mille jooksul võib inimene töötada 365 päeva. LTRi maksumus on vastavalt taotlemise korrast elektroonilisel teel 48 € või posti teel 65 €.
Kui tööandja on kätte saanud LTRi, tuleb töötajal taotleda viisat Välisministeeriumi konsulaadis. Kui töötajal on olemas biomeetriline pass, on tal võimalus tulla Eestisse ja taotleda viisat siin kohapeal. Viisa väljastatakse ühel korral maksimaalselt 465 päevaks, viisa maksumus on 100 €.
Elamisloa taotlemiseks tuleb esitada ka perekonnaandmed, varasem töökogemus, CV, taotleda Töötukassa luba töötamiseks jne.
Tööandja usaldusväärsuse hinnang
Menetluse kestel teostab PPA tööandja usaldusväärsuse hinnangu, mis toodi seadusesse mõned aastad tagasi. Tegemist on menetleja subjektiivse hinnanguga tööandjale, võttes arvesse näiteks töötaja senist maksekäitumist ja tausta. Teoorias on tegemist mõistliku punktiga, kuid reaalsuses võib kellegi subjektiivne hinnang tuua kaasa probleeme. Näiteks, kui menetleja leiab vähese info pinnalt tööandja olevat ebausaldusväärse, võib ta teha umbkaudu 2-kuulise menetluse vältel negatiivse otsuse. Otsuse edasikaebamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kulub 3–4 kuud, mille jooksul töötaja enamasti liigub mujale tööle.
Näide: Hansavest on kulutanud palju aega vaidlemiseks lepingu vormi üle. Arusaamu, milline on PPA jaoks sobilik koostööleping VMSi järgi, on täpselt nii palju, kui on normi lugejaid. Sageli on menetlusökonoomika mõttes lihtsam anda järele konkreetse menetleja soovile, kui ajada taga normist tulenevaid õigusi. 2020. aastal töötati välja sobilik leping mitme advokaadibüroo koostöös, kuid menetlejad leidsid selles siiski vajakajäämisi ja keeruline on leida tasakaalupunkte.
Seega on väga oluline enne esmase taotluse alustamist hinnata, kas kõik menetlemist takistavad asjaolud on aegsasti välistatud.
Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:
