Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?
Välisriigi kodaniku tööle võtmine ei ole Eestis keeruline protsess, kogu vajalik nimistu on Välismaalaste seaduses ehk VMSis selgelt välja toodud. Vajalike dokumentide erinevus sõltub sellest, missugust töötamise luba taotletakse. Elamisloal on rohkem nõudeid kui lühiajalisel töötamisel. Kaitse saamisel tuleb selgitada ka muid asjaolusid (nt piiriületamise ja perekonna kohta). Küll aga on oluline mõista, mida välismaalase tööle võtmine tööandjale tähendab, kuna sellega kaasnevad lisariskid, mida kohaliku inimese palkamisel ei ole. Välismaalase tööle võtjal on täita vastavad kohustused.
Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:
Tööandja kohustused välismaalase tööle võtmisel
1. Kutsuja kohustused on töötaja ülalpidamise ja majutamise kohustus ja koju naasmise tagamine.
2. Täistööaja võimaldamine. Seadus nõuab, et välismaalane olgu riigis vajalik, mistõttu ei saa väita, et tööandja vajab töötajat veidikeseks ajaks tööle. Riigis vajatakse sellist välismaalast, kes teeb vajalikku tööd, mida jagub vähemalt normaaltööaja ulatuses.
3. Tervisekassa- või ravikindlustuse tagamine, mis vastab seaduses toodud nõuetele (VMS § 120).
4. Tööleping ja sellest tulenevad kohustused.
Millist töötamise alust eelistada isikule, kes on saanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse?
Üldjuhul tagab kaitse saamine ehk olemuselt elamisluba välismaalasele suurimad õigused, sh näiteks elukoha registreerimine, autojuhilubade taotlemine, toetuse saamise õigus (nt perehüvitis ja isegi piiratud ulatuses pension). Kaitse annab samasugused õigused, kuivõrd oma olemuselt on tegemist samuti elamisloaga, kuid kaitse staatuse võib kergelt ära võtta, kui isik vabatahtlikult ei naase koduriiki või on muu riigi piiril asudes keeruline tõendada tema õigust Eestis viibida.
Reaalselt võib tööandjale olla parem ja odavam maksta kaitse saanud isikule miinimumpalka, mis võib olla madalam töötasu kui LTRi alusel töötades, ent talle tagatakse Eesti riiklikus arstiabi süsteemis Tervisekassa võimalused. Teine isik eelistab pigem töötada välismaise tööandja heaks, loobuda Tervisekassast ja teenida suuremat töötasu.
Nagu eeltoodust järeldub, ei saa sellele küsimusele anda ühest vastust. Kokkuvõtvalt öeldes sõltub töötamise aluse valik konkreetse isiku ehk tööotsija vajadustest.
Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:
