Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Millised on Ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Ukraina kodanikel on Eestis võimalik töötada elamisloa või tööloa alusel, seaduses toodud erialusel ning rahvusvahelise, ajutise või täiendava kaitse alusel.

Eestis töötamine tööloa alusel

Lühiajalise Töötamise Registreeringu alusel saavad tööluba taotleda kõik välismaalased, kellel puudub muu seaduslik alus Eestis töötamiseks ja kes ei kuulu Ukraina erireegli või kaitse staatuse alla. Nendele töötajatele (näiteks USA-st, Egiptusest või ka jätkuvalt Ukrainast) kehtib keskmise töötasu nõue (1548 eurot brutotöötasuna). Täiendavalt rakenduvad: 

1. töötamise registris registreerimise kohustus; 
2. LTRil märgitud Kasutajaettevõtte vahetumisel PPA teavitamiskohustus uuest välismaalase töötamise asukohast.

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest: 

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
3. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?

Eestis töötamine välismaalaste seaduse erialusel 

Välismaalaste seaduses § 309¹⁴ ja § 309¹⁵ toodud erialused Eestis töötamise kohta kehtivad vastavalt seaduses ettenähtud ajale, eelduslikult kuni eriolukorra lõppemiseni Ukrainas. 

1. Isik, kes viibis 24.02.2022 Ukrainas ja lahkus sealt sõja puhkemise tõttu, võib Eestis töötada (ja viibida) tööloa vabalt.
2. Isik, kes viibis Eestis enne 24.02.2022 tööloa alusel, võib peale tööloa lõppemist jääda edasi Eestisse ja jätkata tööd ilma seadusest tulenevat töötamise võimalust eraldi registreerimata.
3. Isik, kes saabus Eestisse peale 24.02.2022, võib riigis viibida ja asuda siin tööle ilma eraldi luba taotlemata. 

Iga Ukrainast pärit isiku puhul tuleb eraldi veenduda, kas temale kehtib nimetatud seaduslik alus. Oluline on mõista, et isik pidi seaduses mainitud kuupäeval viibima kas Eestis või Ukrainas. Seega, näiteks Ukraina kodanik, kes puhkas Hispaanias 24.02.2022, selle normi alla ei kuulu. 

Sellisel alusel töötavale töötajale tuleb garanteerida töötasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood. Muus osas kohalduvad kõik tavalise töötamise tingimused (TÖR kanded, maksukohustused, ohutus jne).

Seaduse erialusel töötamise suurimaks riskikohaks on piiride ületamine, kuna neil inimestel puudub viibimis- või töötamisalust tõendav dokument (varasemalt oli selleks viisa või LTR). Näiteks Ukraina külastamiseks või perega reisimiseks Euroopa Liidu riikides on soovituslik taotleda reisimiseks turistiviisa. 

Eestis töötamine rahvusvahelise, ajutise või täiendava kaitse alusel

Kolmas alus töötamiseks on kaitse. Korrektselt väljendudes ei saa seda nimetada otseselt töötamise aluseks, aga kui välismaalane saab ühe kaitse liikidest, tekib tal ajutine õigus elamisloal märgitud aja jooksul Eestis viibida ja töötada. Isik on seejärel võrdsustatud Eesti kodanikuga ning talle tuleb tagada vähemalt miinimumtöötasu.

1. Ajutist kaitset võimaldatakse taotleda isikul, kes saabusid Eestisse peale sõja puhkemist 24.02.2022. 
2. Rahvusvaheline kaitse on mõeldud isikutele, kes ei mahu ajutise kaitse kohaldamisalasse, kuid kellel ei ole võimalik pöörduda tagasi koduriiki või soovivad seaduse asemel töötada kaitse alusel. Selle kaitse suurimaks miinuseks on asjaolu, et koduriiki naastes on võimalus rahvusvahelise kaitse staatus isikult ära võtta. 
3. Täiendav kaitse on rahvusvaheline kaitse, mis on meede, mida saab rakendada välismaalase suhtes, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle osas on arvata, et tema päritoluriiki tagasisaatmine võib tuua kaasa tõsise ohu.

Kaitse temaatika puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on ajutise meetmega kaitse ja esmaste õiguste andmiseks välismaalastele teises riigis, kuhu nad on sunnitud asuma. See meede pole mõeldud reisimiseks ja on võimalus argumenteerida, kas ja kui laialt tuleks välismaalastele õigusi anda või neid piirata. Millise konkreetse staatuse alla isik kõige paremini sobitub, hindab kõige paremini Politsei- ja Piirivalveamet.

Välismaalaste viibimise nõuded erinevad riigiti

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus määrata oma riigis kehtivaid nõudeid töötamisele ja viibimisele. Näiteks, seaduse alusel töötamine ja viibimine Eestis ei ole kehtiv Poolas, kelle vaatenurgast vaadates on tegemist illegaaliga Euroopas, kuna tema viibimisaeg Schengeni ruumis on ületanud lubatud määra ja isik peaks naasma Eestisse või oma koduriiki. 

Samamoodi, vähemalt teoorias, kui isik on saanud rahvusvahelise kaitse staatuse muus riigis, näiteks Ungaris, siis ei peaks ta seda enam saama Eestis või kindlasti ei anna see alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Praktikast on aga näha, et see päris selliselt siiski alati ei toimi ja isikud on saanud kaitset mitmes erinevas riigis.

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest: 

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
3. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?