Võib öelda, et Eesti tööjõuturule on renditööjõud tulnud selleks, et jääda ning põhjuseid selleks on mitmeid. Alates meie demograafilisest olukorrast ja lõpetades asjaoluga, et renditööjõu näol on tegemist lahendusega, kus võidavad kõik osapooled – nii ettevõtted, välistööjõud kui ka Eesti riik tervikuna. Vaatame kõiki võitjaid lähemalt.

 

Võitja nr 1 – Eesti majandus

Statistikaameti andmetel oli Eestis tööjõus osalemise määr 2018. aastal 71,9 protsenti ja tööhõive määr 68,1 protsenti; töötuse määr 5,4 protsenti. Sealjuures oli pikaajaliste töötute arv viimase 20 aasta väikseim. Seega võib öelda, et Eesti kasutab oma tööjõuressurssi juba praegu ülimalt efektiivselt ning praktiliselt kõigil, kes soovivad osaleda tööjõuturul, on see võimalus olemas.

Eesti ettevõtted peavad juba praegu üheks oma kõige suuremaks probleemiks oskustega töötajate vähesust, mis ei võimalda ettevõtetel kasvada ning mille tõttu on osad ettevõtted hakanud isegi uksi sulgema. Renditööjõud on siin üks lahendustest, seda enam, et renditöö vormis töötajate kaasamine on väga paindlik, kuna lühiajalise tööloaga inimesed ei koorma töötuks jäädes sotsiaalsüsteemi ega riigi rahakotti. Seetõttu kasutatakse renditöövõttu järjest rohkem ka põllumajanduses hooajatöödel.

Tööjõupuudusest tingitud palgakasv pidurdab ka Eesti ettevõtete investeerimisplaane, kuna kiirelt kasvavad tööjõukulud survestavad ettevõtete kasumlikkust. Kui aga ettevõtetel pole kasumit, siis ei saa nad ka investeerida ning see ohustab pikas perspektiivis juba Eesti majanduse jätkusuutlikust.

 

Võitja nr 2 – Eesti riik

Tööeas inimeste arv väheneb Eestis järgmise kümne aasta jooksul 30 000 võrra, mis on sama palju kui Kuressaares ja Viljandis elanikke kokku.* Renditöötajate panus koos nende palkadelt makstava tulumaksuga on riigile abiks.

 

Võitja nr 3 – Eesti tarbija

Renditöö vormis kaasatud töötajad aitavad Eesti majanduse seisukohalt vähendada majanduse ülekuumenemist, kuna pidurdab palgarallit ja takistab hindade mullistumist. Juba praegu töötab Eesti ehitussektoris iga kümnes ehitaja ajutise tööloaga, kuna Eestis on viimastel aastakümnetel olnud kõige suurem oskustööliste puudus just ehitussektoris.

Renditöötajate kaasamine ehituses pidurdab kinnisvarasektori hinnarallit ning sellega võidab lõppkokkuvõttes tarbija.*

 

Võitja nr 4 – palkav ettevõte

Renditööjõu kasutamisest võidab ka palkav ettevõte, kuna paindliku ja kõrgelt motiveeritud tööjõu kasutamine on väga mugav kas ettevõtte laienemise või ajutiste projektide puhul, mis eeldavad ajutiselt rohkem töötajaid. Paljud Eesti ettevõtted kasutavad võõrtööjõu kaasamisel rendifirmasid, kuna see on ettevõtte seisukohalt mugav ja kõiki riske maandav teenus.

Nii näiteks garanteerib renditööjõudu vahendav Hansavest, et ettevõtetele renditavate töötajate haridus ja töökogemus vastavad igati konkreetse valdkonna ja positsiooni vajadustele, kuhu töötajat otsitakse. Hansavesti töötajad testivad kõiki kandidaate testide, intervjuude ja praktiliste töösooritustega, et veenduda tööle kandideerivate inimeste oskuste tasemes ja valmiduses välismaal töötamiseks.

 

Võitja nr 5 – Eestisse tulnud töötaja

Valdav enamus Eestisse tulnud välistöötajatest on pärit riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu ning nendest omakorda moodustavad valdava enamuse Ukraina kodanikud. Võimalus töötada välismaal annab Eestisse tulnud töötajatel võimaluse tõsta nii enda kui ka oma pere heaolu. Ukrainlaste palkamisega toetame otseselt ka Ukrainat.

 

Viidatud allikad:

*https://arileht.delfi.ee/news/uudised/iga-kumnes-ehitaja-on-meil-ajutise-tooloaga-luhiajalisel-eestis-tootamisel-on-aga-ka-oma-varjukulg?id=84129874