Ettevõtted näevad palju vaeva ja kulutavad nii aega kui ka raha leidmaks endale uusi töötajaid. Paraku võivad need pingutused kanda vähe vilja, kui uus töötaja ei suuda sulanduda kollektiivi või ei saa hakkama oma ülesannetega. Kuidas taolist olukorda vältida?

Ettevõttele on uue töötaja leidmine suur väljakutse. Olukorras, kus tööjõuturg on kaldu töövõtja poole, on uue töötaja leidmine juba iseenesest raske ning paljudel juhtudel on töötajaid võimalik värvata vaid senisest suuremat palka pakkudes. Ettevõtjad peavad seetõttu eriti panustama, et uus töötaja oleks võimalikult kiiresti produktiivne.

Kahjuks on paljudes firmades levinud suhtumine, et „uppuja päästmine on uppuja enda asi“, kus uus töötaja jäetakse oma küsimustega üksi. Tihti ei ole inimestel uue töötaja jaoks aega, mistõttu võib ta tunda, et pole uude töökohta oodatud.

Elu koosneb pisiasjadest ning kui uus töötaja ei leia vastuseid küsimustele, mis võivad kolleegide silmis tunduda pisiasjadena, siis kindlasti pikeneb periood, mil ta suudab tööle hakata täisproduktiivsusega. Või mis veelgi hullem – ta lahkub peagi töökohalt.

Tegemist pole pelgalt sõnakõlksuga, kuna suur osa töölepingutest lõpetakse Eestis just töötaja katseajal, mis tähendab, et ettevõte kaotab juba otseselt aega ja raha.* Tuleb ju värbamisprotsessi alustada uuesti, töö jääb tegemata ning ühel hetkel avaldub see kõik ettevõtte majandusnäitajates.

 

Appi tuleb uue töötaja mentor

Uue töötaja sisseelamisprogramm peab algama juba enne seda, kui töötaja oma tööpostile asub. Valmis tuleb sättida töökoht, telefon, meiliaadress jne. Mis peamine – töökollektiivis tuleb eelnevalt kokku leppida, kellest saab uue töötaja mentor, kelle poole ta saaks igal ajahetkel pöörduda.

Eriti oluline on mentori olemasolu töötajatele, kes tulevad tööle välisriikidest. Nende jaoks on välismaale tööle asumine väga suur muutus elus. Jäetakse ju kodumaale maha pered, uus elukorraldus tekitab stressi kõigile lähedastele, mistõttu on selge, et taolised töötajad on eriti haavatavas olukorras.

Kui lisada siia veel ka uuele töökohale asumisega kaasnev pinge ning võimalikud keelebarjäärist tekkivad möödarääkimised, siis on ilmselge, et uuel töötajal on üksi väga raske hakkama saada. Üldjuhul saab uustulnuk alguses korraga väga palju infot, kuid samas ei pruugi ta kõike korraga omandades osata eristada kohe ka olulist ebaolulisest.

Siinkohal on suur roll töötajale määratud mentoril, kes on tema jaoks kogu aeg olemas, kes vastab tema küsimustele, aitab sulanduda töökollektiivi, selgitab argielu nüansse, näiteks kuidas osta ühistranspordi piletit jne.

Mentori ülesanne on selgitada töötajale ka ettevõtte kultuuri ja seda eriti välismaalt tulnud töötajatele, kuna talle seni tuntud ärikultuur võib oluliselt erineda Euroopa omast.

Paraku võib ettevõttes uustulnukale mentori leidmine olla raske, kuna kõik töötajad on hõivatud oma põhiülesannetega.

Ühe lahendusena võib kaaluda renditööjõu kasutamist, kuna see välistab ettevõtte jaoks kõik eelmainitud murekohad.

 

Hansavesti kaudu tööle tulnutel on Hansavesti poolne tugiisik juba olemas

Hansavest pakub ettevõtetele ennekõike Ukrainast ja Lätist pärit renditöötajaid, kelle oskused on täpselt kaardistatud ja kes on läbinud ka sisseelamisprogrammi. Mis kõige olulisem: Hansavesti töötajatel on kõigil oma personaalsed projektijuhid ehk mentorid, kes on töötajate jaoks kogu aeg olemas ja valmis vastama kõikidele nende küsimustele.

Projektijuhi ja välismaalt Eestisse tulnud töötaja koostöö algab hetkest, kui inimene astub Eestis bussi pealt maha.

Tema projektijuht on tal juba bussijaamas vastas, kust minnakse Hansavesti kontorisse, tutvustatakse firmat ja hiljem ka ettevõtet ning töötaja tulevast elukohta.

Projektijuht on töötaja jaoks olemas kogu aeg ning tema poole saab pöörduda iga murega. „Meie töötajate sõnul nad tunnevad, et nad on Hansavestis hoitud ja ka meie kliendid on rahul, sest nad ei pea tegelema töötajate muredega, töötajad saavad keskenduda aga paremini oma tööle,“ ütles Hansavesti juhatuse liige Janek Sirg.

*https://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/05/eesti-teenindus–ja-kaubandustootajate-ametiuhingu-juht-elle-putsepp-katseajal-lopetatud-tooleping-ei-uhti-eesmarkidega