Targa tööstuse ja tööjõuturu väljakutsed

Väljakutse nr 1- tööjõu defitsiit säilib

Eestis räägitakse tööjõu puudusest eriti teravalt lihttöö, oskustöö, spetsialisti ja juhi tasemel. Täna kurdetakse, et vajalikke inimesi, mis iganes ametikohtadele, lihtsalt ei ole leida. Tõsijutt. Häid töötajaid ongi vähe ja neid on ka raske leida, sest mida parem töötaja, seda rohkem on konkurente tema oskustele.

Tööjõu nappus on üks ettevõtluse peamistest väljakutsetest. Nagu ka toorme tarnekindlus, materjalide hinnad, konkurentide dumpinguhinnad, erinevate riikide erinevad soodustused ja piirangud. Väidan, et see ongi tavapärane äritegevuse keskkond ning võidab kiirem ja nutikam.

Tööjõupuudusel on ka positiivne külg!

Ettevõtete tasandil on tööjõu puudus ettevõtjale küll frustreeriv, aga suures pildis on sellel defitsiidil ka positiivseid mõjusid!

Näiteks on tööjõu nappus just üks peamistest faktoritest, miks tööstuses on viimasel kümnendil järjest kiirenevas tempos toimunud automatiseerimine ja robotite kasutuselevõtt. Defitsiit ühes sisendis põhjustab innovatsiooni teises.

Ettevõtted, kes olid nutikad ja investeerisid tehnoloogiasse konkurentidest varem või rohkem, on praeguseks suurendanud sellega enda efektiivsust ja konkurentsivõimet ning saavutanud turul eelise.

Et selge konkurentsieelis soosib enam tehnoloogiasse panustanud ettevõteid, suurendab see omakorda vajadust ka rohkemate oskustega tööjõu järele. Tööd, mida tootmises on peetud siiani lihtsamateks, nõuavad järjest enam muskli asemel väga spetsiifiliste masinate kasutamis- ja juhtimisoskuseid. See viib meid aga järgmise väljakutseni.

Väljakutse nr 2 – kohandame kutsehariduse õppekavad turu nõudlusele vastavaks

Kui tööturul ja ettevõtetel on tarvis, peaks saama õppekavasid muuta võimalikult kiirelt selliseks, et need vastaksid reaalsele turu nõudlusele. Võtmesõna siin on tihe ning paindlik koostöö riigi ja ettevõtete vahel.

Pole mõtet vägisi suruda 5 aastat ühte ja sama programmi ainult selle tõttu, et 7-10a tagasi nii otsustati. Haridusministeeriumile peaks sisend tulema otse ettevõtetelt ja erialaliitudelt, mida nemad näevad ja prognoosivad. Kui tarvis ja turg nõuab, siis tuleks kasvõi igal aastal teha liitude ja ettevõtete vahel workshope, kus vaadatakse koos üle, kas ikka liigutakse turu arengutest lähtuvalt ning õppekavad oleksid asjakohased.

Juba tööturul olevate inimeste puhul tuleks oluliselt rohkem kaasata erasektorit, pakkumaks ümber- ja täiendõppe võimalusi. Nii saame reageerida töökohtade nõudluse, oskuste ja vajaduste muutustele võimalikult kiiresti.

Väljakutse nr 3 – Eesti on liiga väike

Eesti on väike riik, aga soovides olla targad ja nutikad peaksime mõtlema, kuidas see väiksus panna enda kasuks tööle. Kuna konkurents on tihe, siis tuleks Eesti riigil koostöös ettevõtetega asuda otsima võimalusi meie konkurentsivõime tõstmiseks.

Kõik riigid võitlevad, meelitavad, soodustavad, pakuvad meetmeid, tugiteenuseid, lihtsust jne. Seda teeme ka meie siin Eestis. Tulenevalt väiksusest on meil võimalik teha seda aga palju kiiremini. Seni kuni suured riigid alles plaanivad kurssi muuta peaks meil siin Eestis, soovitud konkurentsieelise saavutamiseks, juba kõik tehtud olema! Eesti lihtsaim tee edule on kiire reageerimine, mistahes ettevõtluskkonna globaalsetele muutustele.

Lihtsustatult leiame üles konkureerivate riikide arengut takistavad probleemid ja pakume neile lahendused! Tööjõu kättesaadavus ja ajutine välistööjõud, maksundus, hariduspoliitika, sh täiendkoolitused ja kättesaadav ümberõpe. Kõik need paljuräägitud punktid, mis muudavad meid ettevõtjatele ja investoritele atraktiivseks. Eesti on väike riik ja tänu sellele saame me teha kõike kiiremini ja efektiivsemalt kui inertsiga suurriigid.

Väljakutse nr 4 – olemasolevate võimaluste kasutamine

Hansavestil on Pärnus koolituskeskus, kus me koolitame robotseadmete ja CNC-pinkide operaatoreid, keevitajaid jm ameteid. Olles ühtlasi ka Töötukassa ametlik koostööpartner, puutume aeg-ajalt ikkagi kokku olukorraga, kus meie kliendid lihtsalt ei valda piisavalt infot kõikidest riigi poolt pakutavatest meetmetest ja võimalustest. See tähendab, et meetmed on küll loodud, aga seisavad puuduliku info liikumise tõttu pooleldi kasutult.

Siin aitaks selge ja arusaadav suhtlus ettevõtete suunal ja koostöö koolitusi pakkuvate ettevõtetega. Näiteks lihtne riigipoolne turunduskampaania, viimaks ettevõtjateni kõik täiend- -ja ümberõppe võimalused, riiklikud toetused jt. See „väike lüke,“ ehk tegelikult informatsiooni viimine selle vajajani, aitaks olukorda, nüüd ja kohe, väga lihtsalt parandada.

Kokkuvõtteks julgen väita, et meil siin Eestis on olemas kõik eeldused edule. Oleme ju piisavalt väikesed, kiired ja nutikad- lihtsalt kasutame need eelised ära!

Fotod: Marko Mumm, vaata kogu galeriid “Tark tööstus” konverentsilt