Peamiselt Lätist ja Ukrainast tööjõudu vahendav Hansavest.

Hansavest tegeleb tööjõu vahendamisega metallitööstusele, elektroonika-, puidu- ja toiduainetööstusele. Klientideks on tööstusettevõtted, kellele leitakse nii ajutist kui ka alalist tööjõudu.

Laialt on levinud arvamus, et Eestisse on väga keeruline tuua kolmandatest riikidest tööjõudu, sest kvoodid on väikesed ja täituvad kiiresti. Hansavesti rajaja ja juhatuse liige Janek Sirg kummutab selle müüdi. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on tema sõnul teinud asjaajamise lihtsaks ja mugavaks.

Sirg selgitab, et kvoodid on mõeldud elamisloa jaoks, mis annab tulijatele rohkem õigusi. Tööviisat aga saab kvoodita. Erinevus on selles, et kui elamisluba antakse 2–5 aastaks, siis viisat saab 12 kuu kaupa. See järel tuleb kolm kuud Eestist eemal olla ning siis võib uuesti 12 kuuks viisat taotleda.

Hansavesti kaudu saabunutel on enamasti elamisluba või tööviisa koos lühiajalise registreeringuga. See tähendab, et nad võivad Eestis järjest olla ja tööd teha 12 kuud.

Lisaks on lubatud olla siin veel kolm kuud, mis on mõeldud puhkamiseks, mitte töötegemiseks. 12-kuulist töötamise aega saab pikendada peale kolmekuulist puhkust. Tublile töötajale püüab Hansavest elamisloa taotleda, kuid selle saamine on loterii.

Registreeritud töötamine

“Nii ehituses kui ka tööstusettevõtteis on mõttetu illegaale tööl hoida,“ lausub Sirg. Igal pool tehakse sageli reide ja ettevõtja jääb hätta, kui töötajad reidi käigus ära viiakse.  Neile, kes kasutavad võõrtööjõudu, soovitab Sirg nõuda inimestelt lühiajalise töötamise registreeringut, mille teeb PPA. Kui elamisluba ette näidata pole, peab olema registreering, mis on kõige tähtsam. Selleta on töötaja illegaal. Tal võib isegi viisa olla, aga töötada tohib ta vaid juhul, kui on olemas nimetatud registreering. Selles on näidatud, mis ajast inimene võib töötada ja millal peab lahkuma. Seejärel saab inimene töötamise viisa. Turistiviisast või biomeetrilisest passist töötamiseks ei piisa.

See on ettevõtjale katastroof, kui PPA esindaja viib töölt korraga ära kümme töötajat-illegaali. Sellises olukorras on mõni ettevõtja pöördunud Hansavesti poole sooviga kiiresti inimesi asemele saada, kuid üle öö pole see võimalik. Selline olukord võib tähendada suuri trahve ning ohus on tööde tähtaeg. Sirg on seda meelt, et nimelt tarnekindlus ja kvaliteet on võtmesõnad, mis hoiavad Eesti ettevõtteid maailmas konkurentsis. „Kui tahame kvaliteetset tööd teha, peame olema samal tasemel, nagu on Soome. Siis saame küsida kõrgemat hinda ja maksta kõrgemat palka,“ ütleb ta.

Kuid jutt sellest, et välistööjõule tuleb maksta Eesti keskmist palka, ei pea päris paika, sest see nõue kehtib vaid teatud majandussektorites. Valitsuse määruse „Hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu“ lisas on nimetatud hooajast sõltuvad tegevusalad, kus hooajatöötajatele makstav töötasu ei pea olema Eesti keskmine, vaid võib olla u 650 eurot. Need valdkonnad, kus võib hooajatöötajatele keskmisest madalamat töötasu maksta, on taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, metsamajandus ja -varumine, kalapüük ja veisviljelus, toiduainete, alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine, majutus ning toidu ja joogi serveerimine. Seda üldiselt ei teata, ütleb Sirg, ja mõned toiduainetööstuse ettevõtted on lausa ära hirmutatud kõrge palga nõudest, mida nad ei suuda maksta.

Tugi ja mentor

Peamiselt Lätist ja Ukrainast tööjõudu vahendava Hansavesti tegevus ei piirdu üksnes oskajate töötajate leidmisega teisest riigist. Tulijatele otsib firma ka majutuse ja korraldab elukohta registreerimise.

„Meil on põhimõte, et me ise oleks nõus elama seal, kuhu töötajaid majutame,“ ütleb Sirg. Välismaalaste koduks on 3–4-toalised puhtad soojad korterid, kus on internet ja teler. Ühes toas elab mitte rohkem kui kaks inimest ning üks ruum on ühiskasutuses. Elamistingimusi käivad Hansavesti töötajad aeg-ajalt üle vaatamas ning korterielanikel on teada, et alkoholi suhtes on vahendajal nulltolerants.

Hansavest korraldab uutele töötajaile tööohutuskoolitusi. Spetsiifilisemate tööde koolitusi tehakse ka ettevõttes kohapeal. Samas hoones, kus asub Hansavest, on ruumid keevitustööks vajalike seadmetega. Seal testitakse keevitajate tööoskusi enne, kui nad kliendi ettevõttesse tööle suunduvad. Hansavest korraldab ka keevitajate sertifitseerimist, mida paljud tehased nõuavad. Selleks on ettevõttel n-ö sisse ostetud keevitusinsener, kes ka atesteerib keevitajaid.

Teisest riigist tulnutel on algul vähe ettekujutust kohalikest kommetest ja tavadest ning eestlaste käitumismustritest, ka ülemuse-alluvate suhetest, mis on ukrainlastel meie suhtlusest erinev. Sellest kõigest kuulevad uued inimesed kõigepealt kahe päeva jooksul, enne kui tööle asuvad. „Me püüame olla neile mentorid, mitte ainult kliendi esindajad,“ ütleb Sirg.

Kui uus inimene esimesel päeval tööle läheb, ei pea seal keegi muretsema tema varustuse pärast. Hansavest varustab tööletulijaid kõige tööks vajalikuga, nagu töörõivad, ka keevitusmaskid, jalatsid jm juhul, kui ei ole kliendil eriturvanõudeid või oma tunnustega varustust.

Eestisse vahendatud töölisi ei unusta Hansavest ka siis, kui nad juba on kliendi juures ettevõttes tööl. „Käime vaatamas, et saada tagasisidet, kuidas neil läheb, kas on ootusi, muresid, arusaamatusi,“ loetleb Sirg põhjusi, miks sidet hoitakse. Tööjõudu vahendav ettevõte peab tähtsaks Eestisse toodud töötegijate rahulolu kogu siin olemise aja jooksul. „Meie asi on nendega rääkida, et nad saaksid küsimustele vastused ja tunneksid end turvaliselt. See hoiab ära pinged,“ teab psühholoogiat valdav Sirg. „Töötajale on tähtis mitte üksnes raha, vaid ka tugi.“

Hansavesti kontorid asuvad Tallinnas, Pärnus ja Tartus, esindajad on ka Kesk-Eestis. Hansavesti kaudu on Eestis tööl umbes 300–400 inimest, neis peaaegu pooled Harjumaal. Võtmekliendiks võib nimetada Tallinna ettevõtet Finmec Estonia AS, ABB, AQ Lasertool jt, kes on Hansavesti teenuseid pikka aega kasutanud.

Hansavestiga ühe katuse all tegutseb metalltoodete projekteerimise ja tootmisega tegelev firma, Hansavesti partner Adrem Pärnu. Adrem valmistab metallrõdusid ja -treppe ning rõdu- ja trepipiirdeid, platvorme, liftidetaile jm. Firma on Hansavesti teenet kasutanud paar-kolm aastat ja saanud vajadusel lühiajalisi töötegijaid. Adremi tootmisjuhi Simmo Rahu sõnul on see põhiline, miks Hansavesti teenust kasutatakse, sest Eesti inimesed lühiajalist tööd ei poolda. Hansavestil aga on võimalik riiki toodud tööjõudu ka ühest kohast teise paigutada.

Peagi 20aastase Hansavesti rajaja Sirg ütleb, et nii, nagu oli kümme aastat tagasi Soomes, on nüüd Eestis. Soomes nähtust lõi ta visiooni, kuidas firmat üles ehitada eesmärgiga Eesti tööstuse arengut toetada.


Arikkel ilmus 03.2019 ajalehes Äripäev