Eestis töötab käesoleval aastal hinnanguliselt juba 30 000 võõrtöölist ning tõenäoliselt kasvab nende arv tulevikus veelgi. Mida aga silmas pidada, kui soovite palgata töötajat väljastpoolt Euroopa Liitu?

 

Üldjuhul on elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel õigus Eestis töötada ja alates 2013. aastast ei väljastata Eestis enam eraldi tööluba.

Seega võib Eestis lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul ja lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Seejuures tuleb aga meeles pidada, et hooajatööks peab välismaalase alaline või peamine elukoht olema kolmandas riigis ning isik viibima või saabuma Eestisse viisa või viisavabaduse alusel.

Omad nõuded on ka tööandjatele

Tööandja peab olema Eestis registreeritud ja ta peab välismaalasele maksma töötasu, mille suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti keskmine aasta brutokuupalk.

Hooajatöö registreerimisel peab ettevõtja tagama hooajatöötaja majutuse, mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele või peab välistöötajal olem kehtiv üürileping.

Hooajatöötajal peab olema ka tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise perioodil, kui ta ei ole riikliku ravikindlustusega kaetud.

 

Alternatiiv – renditööjõud

Nagu näha, pole välistöötaja värbamisel midagi üle jõu käivat, kuid sellega kaasneb siiski omajagu bürokraatiat ja ajakulu, millele lisanduvad töötajate värbamisega seotud kulud sihtriigis. Ettevõtjale toob ajakulu kaasa ka võõrtöötaja nn. käehoidmine, kuna teisest riigist tulnud inimene vajab alguses vähem või rohkem mentorlust.

Samuti peab tööandja üldjuhul ise leidma oma töötajale elamispinna, seda jooksvalt haldama, vaadates, et kõikide teenuste eest oleks makstud.

Paraku pole aga ettevõtetel alati aega ega võimalust tegeleda töötajate otsimisega välismaal, paberimajanduse korraldamisega ega välistöötajatele majutuse leidmisega. Siis ongi heaks alternatiiviks renditööjõu kasutamine.

Hansavest pakub juba 15 aastat alalise ja ajutise tööjõu renditeenust ning ettevõtte kliendid tõstavadki esile renditööjõu puhul teenuse paindlikkuse ja läbipaistva hinnapoliitika.

„Otse välisriikidest tööjõudu värvates kaasneb väga palju varjatud kulusid, mis kokkuvõttes võivad muuta otsevärbamise üsna kulukaks. Kuid Hansavesti vahendusel töötajaid rentides on tegemist ettevõtja jaoks väga selge ja läbipaistva hinnastamisega, millega ei kaasne mingeid lisakulusid,“ rääkis Hansavesti juhatuse liige Janek Sirg.

Hansavest hoolitseb ise oma välistöötajate paberimajanduse ja majutuse eest, samuti on töötajatel oma isiklikud projektijuhid, kes aitavad neil võimalikult valutult sisse elada nii Eesti elukorraldusse kui ka uude töökeskkonda.

Tööandja peab seega arvestama, et välistöötaja värbamisel peab ta olema valmis tegelema 24/7 tema probleemidega, sest enesestmõistetavalt pöörduvad töötajad oma probleemidega tööandja poole.

 

Millised on töötaja oskused?

Välisriikidest otse tööjõudu rentides ei pruugi alati saada täpselt selliste oskustega töötajaid, nagu eeldati, ent tööjõudu rentides pole seda hirmu. Hansavestil on Pärnus oma koolituskeskus, kus eelnevalt kaardistatakse välistöötajate oskused ning vajadusel viiakse läbi ka lisakoolitusi.

Hansavest teeb tihedat koostööd oma klintidega, kes toovad koolituskeskusesse oma tööjoonised ja materjalid, et saada täpselt õigete oskustega töötajaid.

Tööjõu rentimine on ettevõtte jaoks ka väga paindlik, kuna tööjõudu on võimalik rentida mõnest inimesest kuni suurema töötiimini. Firmal tuleb vaid kaardistada oma tööjõuvajadus ning Hansavesti ülesandeks jääb leida töö jaoks sobivad inimesed vanuse, profiili kui oskuste poolest.