Eesti tööjõuturgu ootavad lähiaastatel ees muutused, mille märksõnadeks on vananev rahvastik, vähenev töötajate arv ja sellest tulenev palgasurve. Poliitikauuringute Keskus Praxis tõi oma uuringus välja Eesti tööjõuturu tulevikutrendid.

 

  • Statistikaameti viimane, 2014. aastal tehtud rahvastikuprognoos viitab, et seniste trendide jätkumisel väheneb 2040. aastaks Eesti rahvaarv 125 000 inimese võrra ehk kuni 1 195 000 inimeseni, sh tööealiste inimeste osakaal (vanuses 20-64) rahvastikust väheneb veelgi enam — 160 000 inimese võrra. Ehk tööealiste osatähtsus rahvastikus langeb 2040. aastaks 65 protsendilt 58 protsendini.
  • Eriti suureneb tööjõuvajadus IKT, puidu ning sotsiaal- ja tervisevaldkonnas.
  • Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud pidevas kasvutrendis. 2017. aasta esimesel poolel oli 71 protsenti tööealistest inimestest kas tööga hõivatud või otsis aktiivselt tööd.
  • Selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidus esirinnas, kuna „Euroopa 2020“ strateegia kohaselt, mis seab 20–64-aastaste tööhõive määra 76 protsendi tasemele, jõuti Eestis sellele tasemele juba 2015. aastal.
  • Palgatöötajate osatähtsuse vähenemine. Alates 2008. aastast on igal aastal vähenenud hõivatute hulgas palgatöötajate osatähtsus, langedes 92 protsendilt 90 protsendini 2017. aastal.
  • Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kasutatakse pigem vähe paindlikke tööajavorme. Osatööajatöötajate osakaal hõivatutest (2016. aastal 9,9 protsenti) on peaaegu kaks korda madalam võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.
  • Isegi kui õnnestuks tööhõivet mittetöötavate inimeste arvelt kasvatada, on alates 2013. aastast hakanud töötajate arv vähenema, mis tähendab, et tööturu suurimaks väljakutseks on lähitulevikus leida juurde puuduolevaid töökäsi.
  • Eesti majanduse kasvu ja konkurentsivõime põhiveduriks on peetud kvalifitseeritud tööjõudu ja seda isegi suuremal määral kui enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Tööjõupuudus toob omakorda kaasa surve palgakasvuks, mis pole aga kooskõlas tootlikkuse kasvuga ja mis omakorda seab ohtu ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskasvu. Seetõttu on eriti oluline mõelda, kuidas tagada piisav töökäte arv majandusvaldkondades, mis on kõrgema tootlikkuse potentsiaaliga.
  • Üheks lahenduseks oleks Eestisse võõrtööjõu sissetoomine, kuid paraku on kolmandatest riikidest pärit tööjõu sisenemine Eesti tööturule piiritletud sisserände piirarvuga 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast. Seoses kasvavate rändetrendidega on viimastel aastatel sisserände piirarvud täitunud juba enne aasta lõppu. Hoolimata mitmetest ettepanekutest sisserände kvooti suurendada, ei ole seni piirarvu muudetud.
  • Küll aga on sisse viidud erandeid ja kohandusi kolmandatest riikidest pärit töötajate palkamise lihtsustamiseks. Selle tulemusel on väljastatud elamislubade arv Eestis esmakordselt oluliselt kõrgem kui seatud sisserände kvoot ning oodata on sisserände jätkuvat kasvutrendi.
  • Eestis pole ülevaatlikke hinnanguid selle kohta, mil määral võiks tööjõu sisseränne leevendada tööjõupuudust Eestis. Hiljutises Inimarengu aruandes leiti, et püsiva majanduskasvu toetamiseks on Eestil vaja aktiivset ja valikulist rändepoliitikat ning rahvusvahelisel tööturul konkurentsis püsimiseks peab Eesti end samuti tutvustama atraktiivse elamis- ja töötamiskohana.

 

Pole kahtlust, et Eesti tööjõuturgu on juba tabanud suured muutused. Kui lisaks demograafilisele olukorrale lisada, et osa Eesti tööjõudu liigub omakorda kõrgema sissetulekuga riikidesse, siis on selge, et tööjõukriis on tulnud, et jääda.

Kuid tööjõukriisi ei lahenda siia lihtsalt personaliotsing ega välistööjõu sissetoomine. Kaugel sellest, Eesti ettevõtetele on vaja eelkõige kvalifitseeritud tööjõudu, kuid samas on nõudlus Ukraina oskustööliste järele ka teistes Lääne-Euroopa riikides.

Siinkohal tulebki pingutada, et tuua sealsed oskustöölised just Eestisse, sest sellel turul konkureerime juba rikaste lääneriikidega. Hansavest on omalt poolt välja töötanud personaalsete projektijuhtide süsteemi, mis toetab siin töötavaid välistöölisi.

Hansavesti praktika näitab, et kui välistöötaja tunneb, et siin temast hoolitakse ja et siin saab ta vajaminevaid koolitusi, mis tulevikus suurendavad tema sissetulekuid, siis tuleb ta hea meelega Eestisse tööle.